Optiliste klaasist läätsede täpne termovormimine on olnud arenenud protsess. Sellel on ühekordse vormimise eelised, kõrge efektiivsus ja madal hind, mis sobib klaasiläätsede suuremahuliseks tootmiseks ning keskkonnasõbralikkus. Kuid termovormimistehnoloogia on kõrge temperatuuriga optiline klaasivormimisprotsess. Jahutusprotsessi ebaühtlase temperatuuri ja klaasi keerulise olekumuutuse tõttu selle üleminekuperioodil külmub klaasiläätses lõplik jääkpinge. Jääkpinge olemasolu põhjustab klaasläätse kahekordset murdumist ja murdumisnäitaja hälvet, mõjutades seega läätse optilist jõudlust. Klaasläätse jääkpinge jaotuse uurimiseks ehitasime ringikujulise polariskoopi ja kasutas kuumtöödeldud klaasi kaksikmurdumise mõõtmiseks kahte erinevat viisi.
katseläätse murdumisnäitaja: 1,76.
Pingete optilise retardatsiooni kromaatilisuse diagrammi kaudu (punasel osal on suurim väärtus ja sinisel osal on väiksem väärtus) saame justkui sellise järelduse: keskpiirkonna pingete kaksikmurdumine on väiksem ja servaalal on suurem pinge kahemurdumine.
testläätse murdumisnäitaja: 1,76
immersioonivedeliku murdumisnäitaja: 1,64.
Kui testlääts on täielikult sukeldumisvedelikku sukeldatud, saime järgmise pinge optilise aeglustumise diagrammi. Leidsime, et pingejaotus oli kogu klaasläätses väga ühtlane, ilma ilmsete suure pinge kahemurdusega piirkondadeta.
Kui uurime täiendavalt, milline kahest ülaltoodud järeldusest on tõelisele olekule lähemal, peame arvestama teguriga. Testlääts on kumer lääts, keskelt paksem ja servadest õhem. Et välistada selle erikuju mõju pingete kaksikmurdusele, on soovitatav valida mõõtmiseks immersioonvedelik, mille murdumisnäitaja on testläätse lähedal.
